Pihlakas, koehne
Pihlakas, koehne – Sorbus kohneana
Î 2-3m
Päike, poolvari.
Õied valged, sügisel valged pihlamarjad, mis püsivad puul ka külmadega. Täiesti külmakindel. Kasvukuju pigem põõsas kui puu.
Luudpõõsas, harilik
Luudpõõsas, harilik – Cytisus scoparius
Î 1,5m
Päike, soe kasvukoht.
Õitseb säravkollaste õitega juunis-juulis. Külmadel talvedel võib külm liiga teha, õnneks taastub põõsas kiiresti. Dekoratiivne ka talvel, kui säravrohelised oksad säravad valge lumevaiba taustal.
Elulõng, mandžuuria
Elulõng, mandžuuria- Clematis terniflora var. mandshurica
Î 2m
Päike, poolvari.
Sobib nii ronitaimeks kui pinnakatjaks. Juunis-juulis katab taime miljon väikest valget, mandlilõhnalist õit. Lõhnab tugevamalt õhtul ja peale vihma. Sügisel lõigata tagasi, ei vaja talvekatet.
Budleia,
davidi
Davidi budleia– Budleija davidii
Î 1,5-1,8m
Päike, soe kasvukoht.
Valged kuni lillad õied suve teises pooles. Meelitab aeda liblikaid ja mesilasi.
Külma talvega maapealsed osad külmuvad. Soovitav talvekate.
Hõberemmelgas ‘Sericea’
Hõberemmelgas ‘Sericea’ – Salix alba
Î 10m
Päike, niiskem kasvupinnas. Mulla suhtes vähenõudlik.
Lehed hõbedakarva mõlemalt poolt. Noored võrsed talvel kollased.
Näsiniin ‘Rubra’
Näsiniin, harilik ‘Rubra’ – Daphne mezereum ‘Rubra’
Î 1m
Poolvari, niiskem kasvupinnas.
Õitseb punaste õitega aprillis, enne lehtimist. Kollased marjataolised luuviljad valmivad septembris. Mürgine.
Luuderohi, harilik
Luuderohi, harilik- Hedera helix
Î 20m
Päike kuni vari.
Igihaljas.
Sobib nii ronitaimeks kui pinnakatjaks. Talveõrn. Tihti külmub lumepiirist kõrgemale jääv osa.